“Tahaks elada nii, et teed võimalikult vähe kahju end ümbritsevale ja lood võimalikult palju headust.“

Meid Hyrves inspireerivad naised, kes tegutsevad oma unistuste nimel ning võtavad elu tagasilööke kui õppetunde ning kasulikke kogemusi, mille pinnalt edasi liikuda täiuslikuma iseenda suunas.

Margit Välja Korilase Köögist on suurepärane näide sellest, kuidas laste kasvatamise kõrvalt realiseerida ka enda unistusi. Margiti soojus ning siirus on imetlusväärsed ning see helgus ja headus kajastub ka tema valmistatud roogades.

Palusime Margitil olla meie ehete modelliks ning vastata paarile küsimusele.

Mida kujutab endast Korilase Köök?

Korilase Köök on pisike pere-ettevõtte, mis pakub nii suurematele kui väiksematele pidudele ja tähistamistele maitsvat toitu.

Korilase Köögi toit on lihtne ja aus, valmistatud suure hoole ja armastusega.

Väärtustades puhtaid maitseid, kasutame võimalikult palju kohalikku Eestimaist toorainet – metsast, merelt, põllult. Meie köök sõltub hooajast ning oma tegemistes tahame olla võimalikult säästlikud, hoides loodust ning kasutades toorainet maksimaalselt.

Meile meeldivad päris asjad ja meile meeldib teha neid otsast lõpuni ja ise!

Kust sündis idee selle projekti jaoks?

Idee sündis huvist ja armastusest toiduvalmistamise vastu.

Samuti oli ahvatlev mõte olla ise enese peremees – teha asja mis mulle endale päriselt meeldib ja sel viisil kuidas mulle meeldib.

Mis oli su lemmiktoit lapsepõlves? Kas valmistad seda ka oma lastele?

Minu ema oli suurepärane kokk, seega mälestus tema toitudest, mis olid küll enamasti lihtsad ja argised, on minu jaoks kulla hinnaga. Harjumus teha toit otsast lõpuni ise, olen saanud ilmselt lapsepõlvekodust.

Ühte lemmiktoitu ei olegi võimalik välja tuua… minu ema valmistas imelist pasteeti, sülti, praetud räimed, kotletid, seenesoust, suitsutatud lest varajase kartuli ja hapukoore tilli sibula salatiga  kuhu korjati ka võilille lehed sisse, hapuoblika supp, õhulised kaneelirullid, vastlakuklid, pisarakook õuntega. Ühesõnaga Nõukogude köök oma kõige paremas võtmes. Seda nimekirja võiks pikalt jätkata.

Minu lapsepõlve maitsete mälestustes on üliolulisel kohal ka vanatädi Olga, kelle puupliidi ahjus valminud munahüüve oli hõrgumast hõrk, õlis praetud kapsapirukaid võis süüa lõpmatuseni ning pidupäevadeks tehtud Napoleoni kook viis lihtsalt keele alla.

Mul ei ole toitu, mida ma ei söö ja selle eest võlgnen suuresti tänu oma emale, vanatädile ja ka mõlemale vanemale õele.

Kuidas on emaks saamine mõjutanud Sind ja arusaama naiseks olemisest?

Ema olla on minu jaoks juba üsna varasest noorusest tundunud tohutult loomulik ja ma olen alati soovinud endale palju lapsi. Minus elas lapselik illusioon, et ma võiksin olla  ideaalne ema. Ajaga on mul muidugi tulnud selles kujutluspildis enesest pettuda ja lahti lasta.

Arvan, et emaroll on üks ilusamaid ja ka keerukamaid rolle minu elus üldse.

Ühest küljest tohutult kurnav, aga samas nii palju tagasi andev.

Inimesena olen kindlasti muutunud empaatilisemaks. Lastega koos elamine õpetab mulle aina enam mitte anda  hinnanguid, ei teistele, aga ka enesele. Ega see lõplikult mul selge ei ole, aga minu tähelepanu on vähemalt seal.

 


Tihti arvatakse, et mehed on paremad kokad ja naised paremad kondiitrid. Kas nõustud selle väitega? Miks?

Ei taha nõustuda.

Elu on kirev, mitte mustvalge.


Milline on põhimõte, millest lähtuvalt sa elad ja oma otsuseid langetad?

Tahaks elada nii, et teed võimalikult vähe kahju end ümbritsevale ja lood võimalikult palju headust.

Katsun oma igapäpäevased toimetused  ja vaikud seada lähtuvalt sellest mõttest.

Millised väärtused soovid oma lastele ellu kindlasti kaasa anda?

Katsun olla neile oma tegemistes eeskujuks. Seega usun, et mingil hetkel jõuavad nad väärtusteni, mis mulle on olulised. Mu jaoks on üks ja põhjapanev väärtus – olla hea inimene, see tähendab kohelda ennast ja teisi austuse ja hoolimisega.

Milliseid ehteid Sa kannad?

Hetkel on minu ainukeseks igapäevaseks ehteks käekell.

Kuna mul on väikene laps siis puhtalt praktilisusest lähtuvalt tundub, et ilma eheteta on elu lihtsam.

Ühtlasi olen ma ka suur kaotaja, seega muutus mingil hetkel kuidagi mõttetuks soetada endale miskit, mida ma tean, et ma suure tõenäosusega üna pea kuhugi unustan.


Millest lähtuvalt valid endale ehteid?

Kui ma aga ehteid valin, siis kriteeriumiteks on sobiv disain ning materjal. Nüüdseks eelistan pigem klassikalist ja lihtsat joont kui küllusliku ja ekstravagantset, materjalidest hõbe ja poolvääriskivid.


Kuidas kirjeldaksid enda stiili?

Kõige olulisemaks rõiva puhul pean ma hästi istuvat lõiget ja kvaliteetset materjali, ma pean tundma ennast selles rõivas mugavalt.

Minu riidekapis on stiililt üsna erinevaid rõivaid, seega ühtset stiili ma välja tuua ei oskagi. On väga minimalistliku joonega mustast siidist pükskostüüm kui ka voogava joonega hipikleite ning kannan ma neid mõlemaid suure rõõmuga.

Lemmikud on kindlasti kleidid ja kampsuneid armastan ma tohutul, siin on materjal muidugi alati tähtis, see peab kindlasti olema naturaalne vill erinevates variatsioonides.

Milline Hyrv ekollektsioon on Sinu lemmik ja miks?

Minu lemmikuks on Coco, oma elegantsi ja diskreetsusega võlusid need ehted mind koheselt.

Margiti tegemistega saate end kursis hoida läbi Korilase köögi Instagrami ja Facebooki kontode.